Kuus kõige imelisest kuud on juba möödas sellest, kui mu pisikesed sündisid!! How?
Täna pidasime poistele 6.kuu puhul pisikese peo ja vaadates mu armsaid pere ja sõpru kolmikuid hoidmas, tuli tõsine tahtmine paar pisarat poetada- õnneks tegin seda alles nüüd, kodus, mitte kõikide ees, hihi. Üllataval kombel olid poisid ka terve peo aja üleval. Esimest korda üle 2h korraga. (tean, nad on väga suured unimütsid- emasse vist 🙈) nad kindlasti väga midagi aru ei saanud aga nii tore oli üle pika aja sõpradega kokku saada, süüa super head toitu(thanks sis) ja mulle oli see ausalt pigem nagu puhkus. Tegin küll +3000 sammu paari tunniga, ühes majas aga juba see, et beebid kellegi teise käes olid, ma ei pidanud neid kõiki korraga lohutama jne jne. Teate küll kuidas see on, kui saad korraks oma beebid kasvõi mänguväljakule jooksma lasta. Suht sama tunne oli.
Viimase kuu jooksul on muutunud nii palju, et püreed nad söövad kindlasti ühe toidukorra
Pööramine/keeramine ei tule veel täielikult aga palju ka puudu ei ole. Styles on hetkel see, kes võtab asja kõige rahulikumalt, teised lähevad juba pool teed vabalt ära, siis pean natuke kaasa aitama ja ongi pööratud. Aga samas on tema just see, kes oskab kõige paremini oma pudelit hoida.
Mu lemmik on ikka see, kuidas nad teineteist avastavad. Ühel väga raskel õhtul, kui ma neid pisikesi 3h magama panin, läbisin paar break downi jne, olid poisid mul lamamistoolides ja ühel hetkel Steffen vaatas Samwise'i ja ta südamest kilkas. 😭🥰 See oli üks kõige raskemaid aga samas ka parimaid õhtuid. Ta lihtsalt vaatas edasi-tagasi oma venna poole ja kilkas nii siiralt. Sellest ajast peale on nad kõik täiesti oma vennakeste olemasolust teadlikud. Nad kasvõi lähevad c-tähte aga ka magama minnes nad peavad teineteist nägema ja siis hakkavad naerma, eriti kui ma ka veel nende juures olen (oleks vist pidanud ikka voodipehmendused ostma? Samas ei, nad lükkavad ennast kohutavalt võredesse kinni🤦♀️)
Korrigeeritult on nad siiski 4kuused ja kuigi me veel pole arstil käinud, usun et nende areng on täpselt nii nagu peab. Eelmisel korral kontrollis arst mainis, et nad peaks rohkem kõhuli olema ja et nad ka kippusid vasakule vaatama(tegelikult oli arstil kabinetis seal pool aken - ja kellel titad on olnud, teavad et nende pilk liigub kohe sinna poole). Nüüd olen ma neid igastahes enasti kõhuli hoidnudki ja samuti igatipidi keeranud, et nad ei vaataks vasakule. Let's hope for the best.
Muide, kui huvitab siis mu õde on üks parimaid, kes mu elus üldse on. Ta kuulab mu ära, annab nõu, isegi kui see pole see, mida ma kuulda tahan, ta teeb SUPER pilte ja sama häid või veel paremaid sööke. Nüüd ja ka tulevikus on kõik meie tordid tema tehtud. Aitäh, et oled olemas ♡
Sellest õhtust, millest kirjutasin, sain ühe väga uduse snapi aga siin on natuke näha, kuidas ta oma vennakest vaatab.
Viimased nädalad oleme õega peaaegu iga päev koos ja ühel hommikul tõi ta Steffeni mulle kaissu ja tegi pilti. See on päriselt ka "ma ei näinud, kui pilti tehti" kind of picture ja ma olen nii tänulik, et ta sellised pisi hetked mul jäädvustab ♡
Ma olen ütlemata tänulik kõikidele, kes täna meie pisikesele peole tulid ja neile, kes muidu ka meid igati toetavad.
Emadus on ausalt ka täis "bittersweet" hetki. 💙💙💙
Kommentaarid
Postita kommentaar